Ma mõtlesin. Mõtlesin. Ja mõtlesin ning viimaks mõistsin.
Ta ei pruugi olla mu best friend aga ta on asendamatu just selle pärast, et temaga me EI räägi nendest asjadest. Ta on nagu minu pääsetee. Ta on nagu maakodu, kuhu ma põgenen linnakära eest, koht kus on vaikus ja rahu. Ta on keegi, kellega koos ma saan unustada oma välismaailma, mured ja kohustused. Inimene kellega koos ma lähen Neverland'i ja jätan kõik muu seljataha. Sellepärast ma ei räägigi temaga iga päev. Sellepärast me ei teretagi koolis. Ta on keegi kuskilt mujalt, teisest elust ja ma ei taha teda segada igapäeva ellu, sest muidu ta muutuks üldiseks, ta poleks enam eriline. Muidugi ma vajan seda kära, põnevust ja pööraseid tegusi - ilma selle kõigeta ei saaks. Aga sellegi poolest on ta ainulaadne. She's my runaway.

PS! Telekommunikatsiooni spetsialist - kmkm, mu KosmoseMuti keep lõhnab sinu järgi ! - ängri feiss -.