Friday, January 29, 2010

Delacroix.

No tere Sulle ka. Pole ammu midagi kirjutanud nii, et teen proovi siis. Palju aega on mööda läinud, aga midagi erakorralist juhtunud pole. Keraamika tunnist dramaatiline põgenemine ning sellele järgnenud viljatu periood. :D Siis hilinemised füüsikasse ja muusikasse ning koolisööklas veedetud tunnid. Uputus Kolde pst-l, mis takistas mind kooli jõudmast, oli lausa erakordselt voolav. Siis pärastlõunased köögitunnid Melekas. Õhtud täis magamist. Hommikud täis külmumist ja lund. Sellega seoses ka tänane lumelinna ehitamine, millesse me suuremat sorti panuse andsime ning mille elasime üle tänu minu termose sisule ning varasele põgenemisele. I.-ga linnas käimised eile ja täna.. Otsisime talle tänaseks Astoria-partyks 30ndate swingi stiilis riietust. Siis täna käisin veel teatris vaatamas ''Hilinenud pulmaööd'', mis oli ootamatult vaimukas komöödiatükk. Koolis hakkavad pikkamööda tööd ja tegemised pingelisemaks muutuma, nii, et mingist skippimisest ei tohiks juttugi olla, eks J. ?! Nüüd olen sisustanud viimased tund aega horoskoopide lugemisega, mis on olnud äärmiselt valgustav. Suuremjaolt on kõik täppis, ning paistab, et ma olen kas äärmiselt närviline-kangekaelne-baariskisklev-omandihimuline-seksmaniakk või rahulik ja õnnelik perekonnainimene. :D - valige ise. Siis homseks tulid plaanid, et võiks minna Riisiperre J.-le külla, aga kuna ma teda viimase kahe tunni jooksul pole kätte saanud, siis see veel selgub hiljem. Muideks, ma olen leidnud endale sõltuvust-tekitava aine ehk viinamarja tee, tänks J. :) Viimasel ajal ma näen iga päev välja nagu mingi erakordselt räsitud ning vähe magada saanud kergelt laibataoline olevus.. Aga nüüd tuleb jälle nädalavahetus, nii et ehk saab jõuvarusid täiendada ning mõne sellise 14tunnise ilu-uinaku ette võtta. Hetkel M. vaatab filmi, niiet ma pean järgmised vähemalt tund aega ilma temata läbi saama :D ning meie külalised lõpetasid just shampa, gini ning viina pudelite kergendamise ning lasid jalga. Kuulduse järgi riietab mu ema vist voodis isa hetkel lahti, sest ta ise pole selleks võimeline. Mina ise söön väikseid juustuviinereid, joon viinamarja teed ning hakkan ilmselt ühte filmi vaatama, mis päeval pooleli jäi. Jaanuar saab läbi. Veebruar on ees, koos sellega ka mu vanemate sünnipäevad, 24.veebruar, kool ning jätkuv talv. Kerge masendustunne tekib vaikselt, kui mõelda, et nii kaua on veel külma ja vastikud kooliaega ees. Mis meid küll peaks motiveerima hommikul soojast voodist üles tõusma, külma vannituppa pesema loivamama ning peale seda veel kooli aega surnuks lööma minema ? - ma arvan, et piisavat motivatsiooni ei leita meile elusees. Mõtteseisak tõimus just hetk tagasi, mis tähendab, et ma nüüd lõpetan ning tegelen enda asjadega edasi. Ööd. :)

Thursday, January 14, 2010

I thought love was black and white. That it was wrong or it was right.
I don't know what I've done
Or if I like what I've begun,
But something told me to run
And honey you know me it's all or none.

There were sounds in my head.
Little voices whispering,
That I should go and this should end
Oh and I found myself listening.

The sun ain't shining no more.

Päevad lendavad ning sulanduvad kokku. Selline tunne on, nagu oleks juba mitmendat nädalat koolis. Kodused tööd pole veel koormavad ning õppetöö pole veel pingeliseks muutunud. Lumi on ikka veel maas ning nüüd pidi veel nädala lõpus olema üle 20 kraadi külma. Prrr.. Nii, mis veel vahepeal oli. Esmaspäev oli nagu ikka - piin. Teisipäev ei käinud me koolis vaid istusime Melekas. Sõime, jõime ja tegime muid lollusi, kuid mis peamine - J. ladus meile kaartide näol Mineviku, Oleviku ning Tuleviku. Ma ei olnud kunagi varem sellega kokku puutunud, nii et puudusid ka ootused ja eelarvamused. Minevik läks üllatavalt täppi ning sealt ei puudunud ka kaart ''Three of Swords'' - Three swords pierce a heart. Against the background of a storm, it bleeds., kuid ma usun, et see oligi nii määratud ja et ma sain oma õppetunni ning sama viga enam ei korda kunagi. Nii, olevikku jäi ''Fool'' - mis peaks kehastama muretust ning lõpmatuid võimalusi - ja ''Death'' - Card of humility, and it may indicate the Querent as being brought low, but only so that they can then go higher than they ever have before. Sellegipoolest tulevik on alati lahtine ning selles osas jätan ma kõik saatuse hooleks.


Always in darkness keep in mind - there is a sunrise as well.

Saturday, January 9, 2010

Requiem for a dream.

Tahate näha maailma perssekeeratud pahupoolt ? - ''Requiem For a Dream'' näitab, lähemalt ja selgemalt, kui oleksite tahtnud näha. Ma peaaegu ei suutnud seda lõpuni vaadata. See on absoluutselt kõige räigem asi, mida ma elusees näinud olen. Enda elu tundub selle kõrval nii kerge ja lõbus.

Kadunud hirm.

Istun üksinda akna all ning vaatan välja. Lund langeb aeglaselt surnud puudele. Vaatan ja ootan. Ootan päev-päeva järel enda surma. Alguses ma kartsin üksindust. Tundsin hirmu üksinda suremise ees. See on kadunud. Kõik on kadunud. Kedagi pole jäänud. Ainuüksi mina olen alles. Mõnikord ma käin väljas. Üks tiir ümber õunapuu, heki äärest mööda ning kiviradapidi tagasi. Mõnikord näen ma sind enda ees. Nii selgelt nagu sa poleks kunagi lahkunudki. Naeratad mulle oma väsinud silmadega. See on soe nagu keskpäevane suvepäike või lõkketuli lumise metsa all. Kivipõrand on külm. Peaaegu jäine. Ma tunnen kuidas mu varbad tundetuks muutuvad. Küünal on peaaegu otsa põlenud. Leek ainult kergelt võbiseb. Ma panen silmad kinni. Kuulen keset vaikust, kuidas tihane kriibib nokaga vastu aknaraami.

Friday, January 8, 2010

aeg peatub.

Kell on 3.34 öösel ja ma lõpetasin just filmi vaatamise. Seekord oli selleks filmiks ''The Notebook''. Ma võin siiralt öelda, et ma vist pole kunagi paremat filmi näinud. See oli nii sügav, nukker, eluline ja reaalne, et ma käisin vahepeal vetsus nutmas. Ma arvan, et mul pole mõtet sellest filmist hakata pikemalt rääkima, sest kui te seda ise suvatsete vaadata, siis mõistate mind selletagi. Ma sügavalt tänan Jaanat, sest kui ma ei eksi olid sa esimene, kes mulle sellest filmist rääkis. Aitähh sulle. :)

Thursday, January 7, 2010

kameeliadaam.

Öö - blogi kirjutamise aeg on käes. :D
Nii.. mainisin juba varem, et lähen täna La traviata ooperit Estoniasse vaatama. Niisiis pean ütlema, et sain täitsa kohe kultuurishoki. See oli täiesti vaimustav, kuidas inimesed suudavad nii hingestatult ja säravalt laulda, et külmavärinad lausa tekivad. G.Verdi on kirjutanud selle ooperi A.Dumas' romaani ''Kameeliadaam'' alusel. See räägib 1850ndatel Pariisis elanud kõrgklassi kurtisaani Violetta Valery dramaatilisest elust ning suhtest Alfredo Germonti'ga. See jättis väga sügava mulje ning magama jäämisest polnud juttugi. Päeval käisime Mirru ja Meigasega linnas. Mirr sai oma sügavat annet - stiilitunnetust - ka minu peal proovida. Ta tegi minust Upper East Side'i glamuuritari - see oli nagu Tuhkatriinu muinasjutus :D .. Kuna ma suuremjaolt oma tänased kohustused lükkasin homse peale, siis teen homme Tai Phadi ja käin keemilises. + peaks ära kulutama oma Viru kinkekaardid ehk laskma Mirrul valida, mida ma selga peaks panema ! Tahaks lihtsalt niii hirmsasti suve juba.. sellega seoses - peaks Riisiperes ära käima lõpuks, enne kui kool algab ning see juhtub täpselt KOLME päeva pärast. Mmm.. muideks, ma registreerisin end järjekordselt TLÜ õpilasakadeemia kursusele, seekord valisin 'subkultuuri' eriala. Nii, et enamus mu laupäeva hommikuid on alates kella 12st jälle kinni. Igatahes lendan nüüd voodisse ja üritan magama jääda, kui ei õnnestu loen veidike S.-i laenatud raamatut, mis juba pool õhtut lausa karjub, et ma ta kätte võtaks. Tsaäö.

Wednesday, January 6, 2010

she looks at the rain as it falls.

Täidan kohusetundlikult jällegi, öösel kell veerand kolm, oma blogi. Nii tänane päev oli armas. Magasin jälle kella kolmeni vist välja. Ajasin üles. Vaatasin Inkheart'i - mis oli ilmselgelt meelierutav - ja õhtul tuli vend perega külla. Iiris on selline kuradi armas olevus. Kui ta suureks kasvab, siis ma arvan, et ta võlub kõik oma šarmiga ära. Nurga külalistemaja oodatud külalised jäid tulemata ! Ning tänu sellele ülejäänud õhtu ja öö mööduvad ilma eriliste juhtumiteta. S.-i soovitusel vaatasin ära ka ''If only' - S. tänan sind pühalikult selle-eest. Ma olin seda varem näinud kunagi, aga see ei muutnud seda grammigi igavamaks. Ning see pani järjekordselt mõtlema sellele, et peaks oma elu täisväärtuslikult elama niikaua kui seda antud on + Jennifer L. Hewitt on nii vinge. Nii homme pean käima vaibal keemilises järgi ning Selveris käima ja ostma Tai Phad'iks komponente. Siis tulen koju ja hakkan kokkama. Mmmm.. ei jaksa ära oodata.! Millalgi ühinevad minuga ka Meigas ja Tema Kõrgeausus - kiimastuvi - isiklikult, kes muide keeras just, peale rahustavat öist sigaretti, magama, sest ta jume vajab homseks värskendust. Aga see selleks. Teate ma muide tegin avastuse. Selline inimene nagu Lara Jade on nii kuul fotograaf. Mu esimene päris lemmikfotograaf. Igatahes nüüd ma külmetan siin enda õhukese öösärgiga ja mõtlen mida põnevat siia veel kirjutada. Ahjaa.. ma lähen homme õhtul Estoniasse ooperit vaatama La Traviata oli see vist. See on elu esimene ooper, kestab üle kolme tunni. Ma raudselt jään magama poole pealt. Olgu peale - annan alla, ma ei suuda enam haigutamist jätta, niiet lähen kah tuttu. Musii.

Tuesday, January 5, 2010

New start.

Nagu ma lubasin, et täidan blogi - kui enne ei jõua siis kasvõi öösel. Kell on 5.03. Ema käis just urisemas, et ma ikka veel ei maga. Vahepeal on kätte jõudnud uus kümnend, mis toob omakorda kaasa uusi lootusi ning sihte. Kuna viimasel ajal paistab, et kõik on muutunud ainult paremuse poole, siis loodan, et nii ka jätkub. Vaheaeg on olnud unine ja suhteliselt rahulik - täpselt nagu mulle meeldib. Kala ujub akvaariumis nii hüpnotiseerivalt, et juhe jookseb totaalselt kokku. Jumal.. küll võib tal ikka igav elu olla. Vangis mingis kuramuse klaasmullis.
Õues see-eest on maha sadanud meetrikõrgune lumekiht, mis teeb väljas liikumise küll vastikuks, kuid ometi näeb läbi aknaruudu tänavalaterna valguses nii hõrgult sätendav välja. Ma ei tea, kui kaua ma seda talve veel kannatada suudan.. absoluutselt ei jaksa suve enam ära oodata. Miks me küll tahame, et aeg lendaks ? , sest nagu öeldakse - iga kulunud päeva või minuti järel jõuame oma surmale lähemale. Hmm.. ei, ma ei ole melanhoolik.
Haigutus. Nii, homme magan ma arvatavasti kella kaheni umbes. Issand - vähem, kui nädala pärast oleme selleks ajaks juba 6 tundi koolis passind, kui veame nii kaua välja.
Igatahes homme tulevad Nurga võõrastemajja mõned külalised. Nii, et peaks koristama natuke enne, et neil oleks mida jälle sassi ajada.
Goosh, miks ma ei ela kuumadel 70ndatel kuskil U.S. väikelinnas, õpiks keskas ja peale tunde hängiks kellegi keldris või käiks Zeppelini kontserdil. Ma vist olen üleväsinud, et sellised mõtted pähe tulevad. Nii, vaatasin S.-i soovitusel ka ''tähetolmu'' ära - damn, it really was as good as you said. Teate ma tean ühte inimest, kes oskab 5 minutiga ruubiku-kuubiku kokku panna, ning ta läks linnast ära ja nüüd - et kindlustada, et ta tagasi tuleb - peaks talle sinna igaksjuhuks järgi minema. Muide Sõõriku kohviku töötajad said jälle laua alla tühja shampa pudeli (paha poiss oled Mirru ! Oleks siis vähemalt ära koristanud, eks !)
Ning Ave saab Evele kaevata, et me olime ebaviiskalt lärmanud üle ''saali''. Ning siis on kaks võimalust mis juhtuda saab :
Esiteks : Eve annab Avele lataka vastu kõrvu ning käsib Sõõrikusse koristajaks tööle minna.
Või teiseks : Eve paneb meile eluaegse Chopsticks'i keelu, millest oleks väga kahju, sest siis me peaksime uue istumiskoha leidma talviseks hooajaks.
Aga vot nii, kell on juba 5.42 ning ma ei suuda rohkem. Seega davai ja ma lasen jalga. ;*

Friday, January 1, 2010

Võta - kasuta mind ära.
Ära oota vastuseid..