" Võõrasemad! Rosmariin. Siniseks pekstud silmad! Minu pruudikimp! "

"..., kes mind mõistab ja keda mina ednast eemale tõukan; kes oskab mind naerma ajada, kuigi ma selle naeru alla kugistan; kes oskab mind hoida, kui on öö, nii et mul hakkab soe, ja keda ma närin nii, et veri väljas; kes õpib meie mängud selgeks niisama ruttu, kui mina muudan mängureegleid; kes oskab teha mind õnnelikuks, kuigi ma ihust-hingest vastu sõdin ja ometi seda õnne igatsen.. kes tegi solvava, valusa vea sellega, et ta mind armastab. Selle eest peab ta karistust kandma. ...kes knnatab välja, mida inimene välja kannatada ei suuda; kes on nii hea, et see tundub julm; kes mõistab ka seda, mis käib üle mõistuse. ...Ja ühel päeval..haa! ühel ööl, lakku täis ööl.. lähen ma üle piiri... ja ma kas murran sellel mehel selgroo... või tõukan ta endast igaveseks ära... mis on mulle täiesti paras." - Albee.