sa ei aimagi mis sinust minu sisse jääb..

Mulle jõudis täna sügis kätte. Kell on kuskil nii kolmveerand kuus õhtul. Lõpetasin just filmi vaatamise ja heitsin pilgu aknast välja, läksin kööki. Tegin viinamarja teed, võtsin kapist saia ja õuna moosi. See moos on selline parajalt defektiga, nagu ma isegi. Emps tegi selle meie aia pisikestest õunadest. Aga ta ei viitsinud neid koorima hakata, kuna õunad olid nii väikesed ja siis see moos on selline õunakoortega möks. Panin moosi saia peale ja võtsin oma tassi. Tegin siis enda toa akna pärani lahti, panin salli kaela ja mähkisin ennast varbaotsteni fliisteki sisse ja istusin ning imetlesin sügist. Päike just vajus puude taha ning pani ühe ilusa suure kõrval-aia vahtrapuu kuldselt helendama. Valgus ja värvid on täpselt sellised mõnusad vasakusilma virsiku-kreemi tooni. Üle toa lärmas Genialistide & Lea Liitmaa esituses armastus. Väljast tuli selline mõnus kõrbe lõhn, mida leidub ainult kevadeti ja sügiseti, kui on jahe ning keegi kuskil naaber aias oksi ja lehti põletab ja siis terve tänav on suitsune. Ma vist hakkan leppima sellega, et suvi möödas on.. See on üks neist tujudest, mis mulle meeldib ja mida ma viimasel ajal nii harva kohtan. Ma teeks hetkel mida iganes.

Ps.. Õnnitlen Signe, sa ostsid Embassy'st seest õunakoogi ja ei joonud kogu pudelit veini ära ! (;