Back in civilisation.

Niii .. nagu kõik võisid juba kenasti mattislase blogist lugeda, siis jalgrattamatk feilus mul :D

E õhtul siis jõudsin Riisipere jaama ja mind koos ühe teise naisega ei lastud rongist maha, ustega oli mingi probleem..Külastasime Jaanaga bensukat ja ostsime tee kõrvale õhtuks küpsiseid. Temapoole jõudes sõime ja hiljem kui kõik kuhugi maanudsid tegime mõned kaardiringid. Läksime kella 2 paiku magama ning äratus oli kell 9. Viimased asjad kokku ja asusime teele. Plaani järgi pidime sõitma läbi Varbolast (kus on tõesti kaunis linnus ja väga meeldivad RMK võsalõikajad), Rapla juurest mööda ning Kehtna kaudu Lelle välja. Peale mitmeid joogipeatusi ja 60 kilomeetrit jõudsimegi kella 6 paiku Lelle, kuna ööbimispaiga leidmisega tekkis probleeme siis 1 km peale Lellet lihtsalt seisime keset teed ja mõtlesime mis edasi saab. Keegi hull pakkus välja, et tee ääres on mets - jääme siia. See eeldas, et rattad tuli saada üle kraavi ning metsa vedada. Nii kella poole 7 aeg, siis istusimegi mina, Jaana ja Jaan telgis ja võitlesime toidu eest, tegime ka paar ÜmbermaailmaReisi ja tuttu, kuna kõik olid suht vässud. Öö oli suht paha, Jaanal oli külm ja mingid kuradi juurikad olid külje all püsti.

T hommik kell 9 üles. Päikes paistis ning päevast tõotas tulla võimas Jaanipäev. Nii, peale hommikusööki lendasime siis teele. Läbi Türi ja Põltsamaale välja. Tegime suurema peatuse Pilistvere (?) jõe ääres. Koht oli vaimustav, ilm kuum ja vesi mõnusalt jahe. Sulistasime paadisillal ja Jaan käis ujumas kaa :D Üle jõe paistis külakiik ning sinna ma olekski elama jäänud, kuid umbes 15 km oli veel sõita. Kõik kaunis kaua ei kesta nii, et peagi avastati, et ma olin suutnud oma mingisuguse koti rihma poolenisti jätta keti vahele ning see oli üleshargnenud niiet Jaana ja Jaan pidid mingi pool tundi mu rattaga jamama. Igatahes jõudsime raskustega (minu puhul) Põltsamaale õhtuks kohale. Panime telgi linna äärde terviseraja kõrval olevale põllule püsti. Tegime kiire söögi ning läksime Jaanaga linna avastama. Jummel ma täiesti ARMASTAN Põltsamaad. See on nagu üli-ilus koht. Käisime poes, ostsime grillvorste, tomateid jm süüa. Käisime korra Selveris WC .. :D Imetlesime jõge ja lõpuks tagasi telkimisplatsile. Grillisime, tegime natuke lollusi ja kiired kaardid ning kella 11 paiku läksime Jaanaga otsima Lauluväljakut. Hämarduma hakkas ning kõndisime läbi linna muusika suunas. Leidsime Lauluväljaku, mille kõrval oli suur lõke ja palju rahvast - arvatavasti kogu Põltsamaa elanikkond. Istusime lõkke ääres ja kuulasime bändi ja jälgisime igast idioote, kes seal niisama lollusi tegid. Ööösel kella 2 paiku siis liikusime tagasi. Läbi linna ja pargi kõndisime ja laulsime muusika järgi. Taevas kumas ja tegime pilti. Telgi juurde jõudes võtsime hapukoore ja hakkasime oma tulipunaseid hõõguvaid käsivärsi, õlgu ja selgasid sisse määrima. Seee oli kohutav.. Uni oli raske ja sügav. Hommikul kiire eine ning läksime linna, käisime jälle poes ning näitasime Jaanile ümbrust. Selveri ees hakkasin Jaanat lunima, et ta halastaks mu peale ja lubaks mul pooleli jätta, kuna mu jalad olid surnud, selg ikka eelmise päeva päikesest põlenud ning tagumik kange. Peale pikki läbirääkimisi ta lõpuks vabastas mu kohustustest, sest me olime läbinud juba kahe päeva peale üle 120 km ja veel nii palju oli Peipsini ja sealt edasi Tartusse ees. Igatahes, Jaan ja Jaana sõitsid edasi ja mina istusin Põltsamaalt bussi peale ning sõitsin Tartusse. Kui Tartusse jõudsin siis tibas, võtsin emaga ühendust, ta sebis mulle oma sõbranje kaudu rongiraha ning mind nuumati vanalinna Pierre restoranis täis ning topiti rongipeale. Vahepeal sai mul aku tühjaks ja mind ei saadud kätte. Õhtul jõudsin koju ja olin niii surnud ja õnnelik, sest ma juba kaotasin lootuse siia kunagi jõuda. Mõtlesin, et kui mõnus oleks parasjagu Peipsi ääres olla..

Igatahes mõnus oli tegelikult, aga antud hetkel olen ma jõudnud seisukohale, et ma ei ole eriti matkajat tüüpi.. :D:D Ning kui ma mõnda jalgratast näen siis jooksen karjudes teisele poole. Aga üli suured tänud J. & J.-le. Te pidite kannatama MIND kõige hullemas konditsioonis ja olukorras ning elasite selle üle, niiet te olete kõikvõimsad ilmselgelt. Suur aitähh teile selle elamuse eest !! :)

Nüüd olen linnas, käisin täna maal kartuleid muldamas ja muru riisumas ja alles jõudsin tagasi - laip nagu ma olen. Pssss ! tuli veel meelde, et matka ajal nägime Türi lähedal tee peal uunikumide rongkäiku. See oli ülikiffft. Sain paar lahedat videot kaa ning see miilits ei lähe mul vist küll kunagi meelest ära ;)