J'aime la hepatica

23.aprill 1993. Ema läks reedesel päeval talvesaabastes, mantli ja valge kootud mütsiga läbi võsa Keila haigla poole. Võsa all oli kohati lund näha, kuid seal kus lund enam polnud õitsesid sinililled. Haiglas öeldi talle, et enne esmaspäeva midagi ei juhtu. Samal õhtul kella üheteistkümneks olin sündinud mina. Järgmine päev ema istus akna all, mina süles ja nägi kuidas isa kõndis üle põllu haigla poole õhuke suvesärk seljas. Ta mõtles, et isa on küll vist ära pööranud, kuid märkas siis, et naised kõndisid kõik tänaval ka suvistes sitsikleitides. Järgnev kuuaega oli selle aasta kesksuvi.